Käik Põhja-Korea restorani – kui palju on siin näitemängu?

Käisin Laoses olles söömas Põhja-Korea restoranis. Et kusagil Aasias üldse leidub Põhja-Korea restorane, sain teada kolleegilt – tema käis sellises Bangkokis olles.

Ise märkasin ühte Põhja-Korea restorani Laose pealinnas Vientianes. Paraku oli too hetk väga kehv aeg sööma minekuks – olime just kaks tundi tagasi mekkinud hommikusööki ning teel bussijaama. Siiski astusime korra sisse, et piiluda, mis seal on. Esimesena köitis mu pilku eeslaual olnud Põhja-Korea ajakiri. Ka mina ostsin sellise inglisekeelse ajakirja (loomulikult varasema numbri) endale koju, kui 2016. aastal Põhja-Koreas käisin.

Vang Viengis olles mõtlesin uurida, kas Vietnami pealinnas Hanois (kuhu varsti suunduma pidime) asub ka mõni selline restoran. Seda Mapsi sisse tippides tuli mulle aga vastuseks lähim Põhja-Korea restoran Pyongyang – meist 700 meetri kaugusel! Niisiis oli õhtusöögipaik otsustatud.

Restoran oli peatänaval, kuid teises suunas põhimelust. Google Maps juhatas meid algul peaaegu võssa ning olime valmis loobuma. Seal tagapool paistis aga suur valgustatud hoone. Mõtlesin, et äkki on õige ja lähenesime teisest küljest. Oligi. Aga restoran tundus vägagi kinni olevat.

Kuna teadsin, et pärast hakkab vaevama, kui kontrollima ei lähe, astusime trepist üles. Seal oli suur saal, kus oli umbes 20 suurt lauda – kohti ligikaudu 150 inimesele! Ja mitte ainsatki hingelist, isegi mitte teenindajat. Aga uks oli lahti ja astusime sisse.

Mõne hetke pärast tõttas meie poole ka teenindaja, kes suunas meid koos menüüga lauda. Toiduvalik oli veidi teistsugusem kui senini Vietnamis ja Laoses harjunud olime. Aga no pole imestada – Põhja-Korea köök ju. Hinnatase oli ka veidi kõrgem kui mujal toidukohtades, aga see siin nägi tõesti väga uhke välja!

Ma muidugi täpsustan seda kallidust – mina võtsin viieeurose toidu ja Sten neljaeurose. Et tegelikult nagu polnud kallis. Lihtsalt võrreldes muude toidukohtadega siinkandis. Ootamatult palju maksis aga Põhja-Korea õlu – lausa viis eurot! Äkki mingit tollimaksud teevad selle nii kalliks?

See toit… ma pean tunnistama, et mulle ei maitsenud. Ma pole vist elus nii tulist toitu söönud, suu õhetas. Lõpuks sõin üsna vähe ja lahkusin restost tühja kõhuga.. pärast sõin veel Pringleseid ja mandariine peale. Stenile maitses rohkem.

Tegelikult on mul ju Põhja-Korea toiduga varasemaidki kogemusi. Sõime seal olles iga päev kohalike toitu ning kuidagi ei mäleta taolist vürtsikust. Äkki olid nad turistide jaoks teinud lahjema toidu?

Seni, kuni meile süüa toodi, saime ringi vaadata. Ruumi teises otsas oli lava pillidega ning nende kõrval kaks telekat. Loomulikult jooksid seal propagandavideod ja näidati isegi Kim Jong-uni! Kümmekond minutit olime restoranis ainsad külalised, siis saabus üks noormees. Ta istus meie kõrvallauda (kuigi ülejäänud seitse lauda olid ka vabad) ning heitis meie poole kahtlaselt palju pilke. Kuna ma olen Põhja-Koreas käinud, siis läks kohe radar tööle – äkki ta luurab? Tahab teada, miks me siin oleme? Lõpuks küsis ta meilt isegi, kust me pärit oleme. Tema ise olevat Lõuna-Koreast. Nüüd tagasi vaadates, ju ma ikka paranoiline olin – ilmselt pakkus talle huvi üks valgete paar.

Pooled restorani lauad olid kaetud ning õige pea vajus sisse umbes viiekümnest hiinlasest koosnev turistigrupp. Tuli teisigi seltskondi, aga meie olime ainsad, kes polnud silmnähtavalt Aasia päritolu.

Õhtu läks eriti vingeks siis, kui teenindajad hakkasid esinema! Vot see jäi mul Põhja-Koreas olles nägemata! Esinejatel olid värvilised kostüümid, nad mängisid erinevaid pille (trummid, saksofon, kitarr – osad neist isegi mitut pilli) ning laulsid heledahäälselt nagu inglid. Jälle tekkis kahtlus, ega see ikka näitemäng ei ole. Põhja-Koreas oli ju palju näitemängu… Lihtsalt mõtlesin, et kui suur on tõenäosus, et kõige andekamad põhjakorealannad töötavad just sellest Vang Viengi restoranis (ja ma olen kuulnud, et samad esinemised on ka mujal Pyongyangi restodes)? Esiteks, kui paljud põhjakorealased üldse riigist välja pääsevad? Ja kui paljud neist on musikaalselt üliandekad? Ja kui paljud neist on üldse nõus hiljem töötama Põhja-Korea restorani jaoks…? Ja…?