Üks maailma kuulsamaid kooke? Meh, täiesti keskpärane... Ehk siis lugu sellest, kuidas Salzburgis käisime

Novembrikuus, veel enne, kui ma läksin Vietnamisse, jäi veebis silma, et AirBalticul on käimas sooduskampaania – edasi-tagasi lennupiletid Tallinnast Viini 80 eurot. Pole just väga palju, nii et miks mitte teha üks pikk nädalavahetus Viinis?

Uurisin Stenilt, kas ta viitsiks minuga Viini minna. Selgus, et mitte. “Miks ma peaksin tahtma külmaga veel kuhugi välismaale minna?” kehitas ta õlgu. Ja tema teine selgitus: ilmselt ei viitsi nii lühikese aja jooksul mitu korda reisile minna. Aga mina ju viitsin! Alati.

Otsustasin uurida sõbranna Kadilt, mis tema asjast arvab. Kuigi Kadi oli varem Viinis käinud, ütles ta: aga davai! Vot niimoodi meeldib minule asju ajada!

Viini minekust sai sujuvalt ka Salzburgi külastamine… sest noh, kui ilm on tõesti jahe, siis mis sa ikka tuiad kolm päeva mööda ühe ja sama linna tänavaid. See on vist alati mu häda olnud – tüdinen linnast liiga kiiresti ära. Ja kui tüdinen ära, siis ei meeldigi enam lõpuks. Niisiis sai üheskoos ette võetud ka ühepäevane Salzburgi teekond.

Salzburgi sai mõnusalt rongiga ning edasi-tagasi piletid läksid maksma 44 eurot. Jah, tõepoolest, see on juba pool lennupiletite hinnast, aga ma ütleks, et 100% väärt.

Minu suur armastus on Itaalia ja jumaldan sealsetes linnades niisama ringi uitada. Salzburg (kuigi temperatuur oli minu tavalisest Itaaliast vähemalt 15 kraadi jahedam) tekitas täitsa saapamaa tunnet. Ma arvan, et asi on nendes pisikestes tänavates ja imekaunites katedraalides. Oma sarmi kinkis ka Salzachi jõgi, mis linnast läbi voolab. Olles Austria suuruselt neljas linn, võimaldas see Salzburgis mugavalt mööda linna jalutada. Kõik oli käe-jala ulatuses. Kadi tõi välja, et temale meenutab Salzburg Tallinna.

Lemmikuks kujunes aga see, kui ronisime Hohensalzburgi kindluse juurde, mis kõrgub Salzburgi kohal, justkui valvaks seda. Sinna on võimalik saada ka funikulaariga, kuid otsustasime Kadiga üksmeelselt, et tahaks jalutada. Seda enam, et üles saamiseks pidi vantsima umbes 15 minutit. Õigesti tegime, sest jalustukäik sinna üles ning sealsetes mägedes oli imearmas. Ühele poole vaadates oli näha linna ennast, aga teisel pool laiutasid lumised Alpid. Muljetavaldav! Meil vedas ka ilmaga. Kui päev enne oli Viinis päris jahe (kuskil 0 kraadi), siis Salzburg õnnistas meid 4 soojakraadi ja päikesega. Nii mõnus kevadine ilm oli. Ehk sellepärast meeldis ka Salzburg rohkem kui Viin?

Linnapildis oli väga palju näha Mozarti. Eks terve Austria uhkustab temaga, kuid loomulikult eriti Viin ja Salzburg. Just Salzburg oli Mozarti sünnilinn, kuid Viinis elas ta oma viimased aastad. Igal juhul oli rohkelt poode, kus müüdi Mozartiga seonduvat kraami, seal olid tema nime kandvad kohvikud ning isegi ära näidatud tema sünnimaja.

Ma pean rääkima ka Salzburgis saadud kulinaariaelamustest. Austriasse tulles seletas Kadi, et kindlasti on vaja proovida õunastruudlit, Viini šnitslit ja Sahheri kooki. Proovisime kõik ära ja kõigi kohta ütleks: meh (sorry, Kadi). Esimesed kaks proovisime ära Viinis, kuid Sahheri kook jäi Salzburgi. Selle leiutas 1832. aastal Viinis Franz Sacher prints Metternichi jaoks. Kook näeb ülihea välja ning tekitas kõrged ootused, kuid need kukkusid täielikult läbi. Ega ta halb polnud, jumala eest. Aga ma lihtsalt ei saa aru, miks on see kook maailmakuulus, kui tegemist on täiesti keskpärase maiusega?

Kooki tellides uuriti meilt, kas soovime juurde vahukoort. Ee noh, jah? Kui koogi hind oli 3.90, siis kõrvale serveeritud vahukoor maksis juba ligi 2 eurot... Aga vähemalt oli õige Sacheri koogi söömine: kook vahukoorega ning kõrval tass kohvi.

Igal juhul läks meie kuus tundi Salzburgis väga kiiresti. Minu soovitus!