Tagasivaade reisiaastale: seitse riiki ning üle kahe kuu välismaal!

Aasta viimasel päeval on ikka paslik teha tagasivaade möödunud aastale. Mida muud Liina reisiblogis teha, kui koostada kokkuvõte möödunud reisiaastast?

Tšiili. Aasta esimene riik oli Tšiili, kuhu olin igatsenud 2015. aastast. Kui ma toona Lõuna-Ameerikas reisisin, siis jäi Tšiili külastamine ajanappuse tõttu kahjuks ära. Ja mul oli kogu aeg peas kindel plaan, et käin seal riigis ära. 2019. aasta algul täitsin selle lubaduse. Täitus ka veel üks pisike unistus, kui jõudsin imelisse Atacama kõrbesse Tšiili põhjaosas.

Brasiilia. Riik, kuhu olin tahtnud naasta alates sealt lahkumisest. Seekord planeerisin asjad nii, et sain oma lemmiklinnas Rio de Janeiros olla kolm nädalat, sellest kaks nädalat käisin ka keeltekoolis. Loomulikult jäävad teravate elamustena meelde, kuidas ööbisin viis ööd favelas ja nägin relvastatud narkodiilereid…Täpsemalt kirjutasin sellest SIIN. Ülilahe oli näha ära ka kuulus Rio karneval.

Õnneks täitsin lubaduse taas Riot külastada, nii et enam mind see koht ei paina. Muidu mõtlesin pidevalt, et tahaks vaid Brasiiliasse tagasi… aga noh, nüüd aitab mõneks ajaks.

USA. Sinna sattusin ma tööasjus, sest sain tööl stipendiumi rahvusvahelisele sisuturunduse koolitusele. Koolitus ise toimus Bostonis ning oli ülipõnev. Pärast viit päeva Bostonis läksin ma New Yorki. Oh, kuidas mulle see linn meeldib! Kunagi öeldi mulle, et New Yorki sa kas armastad või vihkad… minul kaldub rohkem armastamise poole. See oli mu teine kord New Yorgis, kuid ikka jäi tunne, et nii palju on veel avastamata. Eks kunagi jälle.

Venemaa. Venemaal käisin ma viimati kaks aastat tagasi, kuid sealsete sugulaste juures neli aastat tagasi. Enamiku Venemaal oldud nädalast veetsin väikelinnas Volhovis või siis selle lähistel asuvas kolkakülas Zaretšes. Ühel päeval käisin ka Peterburis kultuuri nautimas. Siis oleksin peaaegu Volhovi tagasi sõitvast rongist maha jäänud, aga noh, lõpp hea, kõik hea.

Vietnam. Kui välja arvata see, et kaks aastat tagasi ühe päeva Pekingis veetsin (Uus-Meremaale minnes), siis polnud ma Aasias käinud ligi neli aastat. Tundsin, et olin viimastel aastatel nii palju Lõuna-Ameerikas tuigerdanud, et võiks vahelduseks Aasiat külastada. Mingil põhjusel oli mu peas kohe mõte, et võiks Vietnami minna. Ja just siis viskaski elu minu ette täpselt mõnusalt sobiva hinnaga lennupiletid Vietnami… järelikult olid asjad õiged. See oli ka minu esimene reis koos Steniga.

Laos. Kui me juba Vietnamis olime, siis pidi külastama midagi veel. Kahtlesime, kas minna Kambodžasse või Laosesse ning lõpuks otsustasime viimase kasuks. Küll sinna Kambodžasse ka jõuab kunagi. Mul on tõeliselt hea meel, et Laosesse läksime – see oli äge paik. Plaanin kunagi lähitulevikus kirjutada ka eraldi blogipostituse Laose kohta.

Türgi. Veidi kahtlevalt, kuid siiski lisan nimistusse ka Istanbuli. Algselt pidi see olema vaid pikk vahemaandumine, kuid otsustasime veeta õhtupooliku (enne Vietnami lennule minekut) Istanbuli linnas. See oli mu kolmas kord Istanbulis ning linn on armas ja sümpaatne. Kahjuks mujale Türki pole ma jätkuvalt jõudnud.

Niisiis, 2019. aastal reisisin ma seitsmesse riiki, millest viis asusid teisel kontinendil (siinkohal ei arvesta ma seda, et mul olid vahemaandumised Helsingis ja Saksamaal). Nendest riikidest kolm (Tšiili, Vietnam ja Laos) olid minu jaoks sootuks uued. Ajaliselt veetsin välismaal üle kahe kuu. Pole paha!

Uuel aastal sama hooga edasi!

Head vana-aasta lõppu ja veel paremat uut aastat!