meremaa.jpg

Hei!

Mina olen Liina ja ma armastan reisimist!

„Kas passipildil oled tõesti sina?!“ ehk 6 kõige jaburamat juhtumit piiri ületades

„Kas passipildil oled tõesti sina?!“ ehk 6 kõige jaburamat juhtumit piiri ületades

Leidsin oma failide hulgast ühe kunagi pooleli jäänud blogipostituse. 2017. aastal kirjutasin poole valmis ja sinna see jäi. Ma arvan, et nüüd oli aeg see lõpuni kirjutada ja avaldada.

Toona, 2017. aasta algul pani mind sel teemal mõtisklema piiriületus Araabia Ühendemiraatidest Omaani. Alustangi sellest.

1. Araabia Ühendemiraadid-Omaan

Ametnik: "Kas see oled sina sellel passipildil?"

 Mina: "Ee, vabandust, ma ei saanud aru.“

 Ametnik: "Noh, kas see on sinu pilt?“

 Mina: "Jaa, muidugi on see minu pilt!“

 Ametnik: "Ma mõtlesin, et õde näiteks.“

 Jah, kui see poleks minu pass, siis ma kindlasti nii muuseas tunnistaksin seda.

 Nüüd oli siis vaja maksta viisa eest. Andsin talle oma pangakaardi, mispeale ametnik küsis mu PIN-koodi. Kulmu kergitades teatasin, et ei saa seda öelda ja panen ise koodi masinasse.

 Panin koodi sisse ja vajutasin rohelisele okei-nupule. Nagu me ikka teeme. Seepeale küsis piiriametnik ehmunult, kuhu ma ometi vajutasin. Õnneks ei pidanud ma talle pikemalt seletama, sest masin trükkis kviitungi välja. Aga no tundub, et ta selle kaardimasinaga töötamisega pole üldse mitte kursis…

 2. Guatemala-El Salvador

Sõitsin mööda maismaad Guatemalast El Salvadori. Piiripunktis tuli ametnik bussi ning hakkas küsima kõikide passe. Minu passi vaatas ta iseäranis pikka aega, sest ilmselt polnud ta elus kuulnud sellisest nähtusest nagu Eesti… Siiski ei tekkinud mingit probleemi ning ta liikus edasi.

Ühel bussis olnud mehel ei olnud passi, vaid mingi muu dokument. Ametnik palus tal bussist maha minna ja ise läks teiste inimeste juurde passe kontrollima. See mees, kellel passi polnud, ei läinud aga maha, vaid vahetas istekohta ja võttis peast oma uhke kaabu. Uskumatu – see õnnestuski ning ta jäi bussi.

3. Mehhiko-Hispaania

See oli aasta 2009 – minu esimene pikk reis üksinda. Oli juba reisi lõpp ning aeg hakata Mehhikost tagasi Hispaaniasse lendama. Lennujaama töötaja uuris tükk aega minu passi ning küsis viimaks: „Kas sul pole vaja viisat, et Hispaaniasse lennata?“

Ee, tegelikult on Hispaania ja Eesti Euroopa Liidus ning ma ei vajaks Hispaaniasse reisimiseks isegi mitte passi.

4. Argentina

See pole päris piiriületus, kuid turvakontroll Paraguay piiri lähistel. Nimelt pidas politsei keset maanteed meie bussi kinni ning soovis näha pagasit. Lasi bussijuhil kõikide pagasi välja laadida ning siis tagasi sõidukisse panna. Ainsana osutati minu seljakotile – see on vaja lahti teha. Samuti nõuti, kes on selle seljakoti omanik. Kui selgus, et mina, blond noor naine, olid politseinikud silmnähtavalt üllatunud. Moe pärast lasid nad siiski korraks seljakoti lahti teha, kuid ei huvitunud põhjalikumalt. Ilmselt ootasid nad, et see kuulub mõnele rändavale hipile, kellel võib olla kaasas keelatud aineid.

Kõige tipuks uuris üks politseinikest, kas võiks mind Facebookis sõbralisti lisada. No taga targemaks. Ma ei mäleta, kuidas ma ennast sellest välja keerutasin, aga ilmselt midagi sellist, et mul on kuri boyfriend…

5. Hiina-Põhja-Korea

Selles kontekstis ei saa rääkimata jätta ka Hiina-Põhja-Korea piiriületusest. Teame ju, et Põhja-Korea võimud kontrollivad hoolikalt, mida riiki tuuakse ning mida välja viiakse. Igasugune vabameelne ja läänelik materjal on keelatud. Nii juhtuski, et Põhja-Korea ametnik otsustas, et sirvib mu telefoni galeriid. Ja leidis siis video, kuidas ühel peol sõbranna laua peal tantsis… küsis mult siis kahtlustavalt, et mis see veel on. Vastasin närviliselt, et üks pidu. Tal oli vist hea tuju ja ei hakanud nõudma video kustutamist.

6. Gruusia-Armeenia

Gruusia-Armeenia piiril selgus, et meie rendiautot ei tohi viia Gruusiast välja. Olime selle eest küll eraldi tasunud, kuid tuli välja, et just meie autol polnud vajalikke dokumente ning tegemist oli liisinguautoga. Olime Mariga piiril eriti õnnetud ning ei teadnud, mis edasi saab. Rendifirma lubas meile tuua uue auto, aga selleks oleks läinud umbes viis tundi. Parasjagu oli pärastlõuna, mis oleks tähendanud, et jääme tugevalt pimeda peale. Arutasime parasjagu Mariga, mis edasi teha, kui piiriametnik ütles, et ah, minge siis Armeeniasse. Pidime vaid lubama, et me ikka selle auto tagasi Gruusiasse toome.. ehk siis meid lasti võõrasse riiki puhtalt lubaduse pealt. Täpsemalt saab sellest lugeda SIIT!

Mida teha, kui sa pead Istanbuli lennujaamas üheksa tundi passima??

Mida teha, kui sa pead Istanbuli lennujaamas üheksa tundi passima??

Kuidas isa läks üle 47 AASTA tagasi kodusaarele Hiiumaale

Kuidas isa läks üle 47 AASTA tagasi kodusaarele Hiiumaale