Kaks ööd Vietnami viietärnihotellis – kui palju plekkisime ja mida me selle eest saime?
Mina, kes ma olen soodsalt reisimise kunn, ei ööbi kunagi viietärnihotellis. Välja arvatud nüüd.
Selle mõtte pani isa mulle pähe. Ta uuris, et kui palju võiks maksta Vietnamis ööbimine viietärnihotellis. Mul tekkis huvi ja vaatasin üle – 70 eurot üks öö kahele inimesele. Aga see on ju superhea pakkumine! Pakkusin Stenile idee välja ning tema oli päri – veedame Ho Chi Minhis kaks ööd viietärnihotellis.
Niisiis, saabusime Ho Chi Minhi lennujaama ning võtsime takso hotelli. Sõit läks maksma umbes 7 eurot ning võttis ligikaudu pool tundi. Meil tervitasid hotell Equatoriali uksel sõbralikud töötajad, vastuvõtulauas toodi meile ka tervitusjook. Mis see täpselt oli, ma aru ei saanudki. Mingi kohalik limonaad ehk.
Kui saime sisse registreeritud, siis suunati meid seitsmendale korrusele. Lubati, et kohver tuleb järele. Milline luksus. Pärast tuli mul muidugi mõelda, kui palju kohvripoisile jootraha anda.. ise itsitasin, et ehk teeks „Üksinda kodus“ filmi stiili ja annaks ära näritud nätsu (okei, halb nali). Otsustasin anda 40 000 kohalikku ehk ligi kaks eurot. Nähes kohvripoisi rõõmsat nägu, siis tundus, et see oli rohkem kui küllalt.
Tuba oli igati korralik – suure voodi ja telekaga. Lisaks oli ruumis tugitool, kirjutuslaud ning loomulikult kapid. Aknast avanes vaade tänavale. Õnneks olime piisavalt kõrgel, et vietnamlastele kohane signaalitamine ei häirinud.
Tahtsin vannituppa minna, aga… tuli ei läinud põlema! Et kas mina olen nii rumal ega oska tuld põlema panna või see ei töötagi? Kuna kumbki meist ei suutnud hakkama saada tule läitmisega, helistasin vastuvõtulauda ja kurtsin muret. Tuli remondimees ning ei saanud tema ka tuld põlema. Olin salamisi õnnelik – vähemalt polnud meie lollid turistid. Vend tõmbas nurgast prügiämbri välja, ronis sinna peale ja hakkas laes midagi tegema. Minut hiljem oli meil vannitoas valgus. Õnn jäi aga üürikeseks, sest kui käisime vahepeal toast ära (ja seega elekter välja lülitus), tuli enam põlema ei läinud. Me ei viitsinud elektrikku jälle kutsuda… kuna vannitoa uksel olid läbipaistmatud aknad, siis kumas valgust läbi.
Hotelli neljandal korrusel oli bassein! Juba hotelli valides köitis see meie pilku. Veetsimegi saabumise järgsel päeval neli tundi basseini ääres. Ülimõnus. Kusjuures inimesi polnud peaaegu üldse.
Aa ja hommikusöök! See oli suurejooneline. Meil sai kõht nii täis ning ometi jäi üht-teist veel proovimata. Kuhjasin igast asjast natuke, et saaks võimalikult palju toite mekkida. Näiteks esimesel päeval sõin omletti, pannkooki, nuudleid, ube, tükikese kana, paninisaia koos juustuga ning mõned puuviljatükid. Järgmisel päeval vähendasin koguseid, et proovida ka pagaritooteid.
Igal juhul üldpildis olime oma viietärnihotelli külastusega väga rahul, kuid edaspidi eelistame siiski soodsamaid peatuspaiku :) Pigem reisime rohkem ja peatume tagasihoidlikemas hotellides.
