10 sammu: kuidas raamat välja anda? Kui tulus see äri on?

Jul 15

Jul 15 10 sammu: kuidas raamat välja anda? Kui tulus see äri on?

„Kui sa ei näe riiulil raamatut, mida sooviksid, siis kirjuta see ise.“ (Beverly Cleary)

Oma esimese raamatu avaldasin iseseisvalt juba 2016. aastal. Mul polnud selles vallas mingit kogemust – ma lihtsalt hakkasin tegutsema ja saigi välja antud. Olen sellele tagasi mõelnud ja mõistnud, et mul oli ikka päris palju ettevõtlikkust ja teotahet.

Teoreetiliselt võinuks ju teist korda sama asja tegemine olla lihtsam. Hmm, ma ei tea, kas ma ei mäleta adekvaatselt viie aasta tagust aega või oli praegu kõik tunduvalt aeganõudvam. Äkki oli asi selles, et toona oli periood, mil olin lõpetamas aktiivset reisimist ning palgatööle polnud veel läinud? Seega oli aega ju rohkem. Praegu käin ma aga tööl ning kõiki asju olen teinud töö kõrvalt.

Aga mida on siis vaja teada raamatu välja andmisest? Mis kõige enam aega nõuab? Panen asjad kirja punktide kaupa ning lähtun oma kolmanda raamatu „Jälle maailma peal ripakil“ kirjutamisest ja välja andmisest.

Hästi põhjaliku kokkuvõtte ja tegevusjuhendi leiad ka sellelt veebilehelt.

Idee. Raamatu kirjutamine on ju tore, aga selleks peab olema hea idee. Mina pole ilukirjandust kunagi avaldanud ning minu raamatud on mu enda reisiseiklustest (okei, ühes raamatus olen andnud edasi ka mõningate teiste toredate inimeste reisilugusid). Mulle tundub, et see on lihtsam kui midagi päris nullist välja mõelda 😊

Kirjutamine ja parandused. Siinkohal võiks kasutada veel üht tsitaati, sedakorda on autoriks Neil Gaiman: „Just niiviisi sa teed seda: istud klaviatuuri ette ning kirjutad ühe sõna teise järel, kuni raamat on valmis. Nii lihtne see ongi, ja samas nii raske.“

Nojah, nii on. Mina otsustasin ühel laupäeva õhtul, et kirjutan raamatu valmis. Niisama lihtsalt. Ja siis järgmisel päeval istusin klaviatuuri taha, kuni paar kuud hiljem oli tekst valmis. Aga loomulikult tekkis sel ajal vähemalt kümme motivatsioonikriisi, mil küsisin endalt, kas ikka tasub. Milleks seda üldse vaja on? Väga palju oli ka hirme – äkki ma kirjutan mingit jama või ehk jään rahaliselt miinusesse. Ei tahaks ju lõpus mingi raamatuportsu otsas ka istuda. Siinkohal oli minu elukaaslane Sten väga palju toeks ning julgustas mind edasi rühkima.

Võib-olla mõne jaoks tekitas küsimusi see, et mul valmis raamat paari kuuga. Jah, olen kõik kolm raamatut kirjutanud valmis kolme-nelja kuuga. Kui ma millessegi lähen, siis täielikult. Lisaks olen ma keskmisest kiirem kirjutaja – kirjutamine on ju ka minu töö. Nii palju, kui olen teistelt kuulnud, siis pigem kirjutatakse aga pikemalt… vahepeal isegi aastaid.

Loomulikult ei tähendanud see, et kui mõne kuuga kirjutatud sai, siis panin faili kinni ja saatsin toimetajale. Oh ei. Mul läks veel ligi kuu, et see korralikult üle toimetada, tekste juurde kirjutada ja mõningaid maha võtta.

Lõppversioon sai 352 000 tähemärgi pikkune (loetakse koos tühikutega) ja 51 000 sõna. Ühe raamatulehekülje kohta on 1800-2000 tähemärgi jagu teksti. Raamat ise on on 200-leheküljeline (lisaks 16 lehekülge pilte).

Trükikoja, toimetaja ja kujundaja leidmine. Kirjutamise taustal oli mul vaja tegeleda ka sellega, millega muidu kirjastus tegeleks: leida hea ja taskukohane trükikoda, toimetaja ja kujundaja. Kasutasin sobivate inimeste leidmiseks tutvusi ning vaatasin näiteks, kus erinevad iseseisvalt välja antud raamatud on trükitud ning kelle poolt toimetatud-kujundatud. Muuseas, kujundaja kohta võib uurida ka trükikojalt. Mina kasutasingi viimaks trükikoja enda kujundajat.

Trükikojalt hinnapakkumist võttes tuli selgeks teha ka trükiandmed – mäletan, et esimese raamatu puhul käisin trükikojas ja nad näitasid mulle erinevaid võimalusi. Erisuguseid paberitüüpe, tooni (kas valge või kollakam) ja formaati. Kolmanda raamatu puhul ma sellesse temaatikasse väga ei süvenenud ja andsin täpselt samad parameetrid, mis olid esimese puhul.

Mis puutub hindadesse, siis need sõltuvad. Toimetaja ja keeletoimetaja puhul võiks arvestada 300-400-500 euroga. Ma ei saa ühest summast öelda, sest see sõltub ju 1) teenusepakkuja hinnakirjast 2) raamatu pikkusest 3) teksti keerukusest 4) mängida võib rolli ka see, milline on sinu üldine kirjutamistase.

Raamatu trükkimise puhul sõltub ühe raamatu hind tiraažist. Näiteks trükkides 100 raamatut, on tüki hind tunduvalt suurem kui 1000 puhul.

Toimetaja või testlugejad ning keeletoimetaja. Kui tekst oli viimaks selline, millega rahul olin (või enam-vähem rahul), siis saatsin selle testlugejatele. Kuna mul oli väiksem tiraaž ja varasem raamatute välja andmise kogemus, otsustasin kasutada testlugejaid. Neid oli mul neli ning neid iseloomustasid näiteks sellised omadused: töö ajakirjanduses; armastavad lugeda; on ise ka raamatu välja andnud. Sain neilt üsna palju tagasisidet, millest enamikku võtsin arvesse (mitte kõike, sest jäin ise teisele arvamusele).

Peale paranduste tegemist saatsin raamatu keeletoimetajale. Olen seda meelt, et keeletoimetaja võiks ikka olla. Kuigi kirjutan oma tekste üsna puhtalt, siis ei ole see 100% ega isegi 95% õige. Pealegi kipub nii olema, et enda pikkades tekstides ei pruugi enam vigu näha. Seega, keeletoimetaja võiks ikka raamatu üle lugeda.

Kujundamine. Siis on kujundaja kord oma panus anda. Kuna mul polnud raamatu sees illustratsioone, läks kujundamise on üsna kiirelt. Mulle tegi kujundaja ka neli esikaanevarianti, millest oli mul üsna lihtne valida see, mis kõige enam meeldis. Lisaks saatsin talle fotod, mida soovisin raamatus näha.

Valmisfailide põrgatamine. Hoopis kauem läks kujundaja, keeletoimetaja ja minu vahel failide põrgatamine. Keeletoimetaja pidi veel vaatama küljendatud faili üle – et rookida välja mõned sisse jäänud vead ning veidrad poolitused. Kuna küljendades tekivad poolitused teksti automaatselt, siis võivad need olla kohati ebaloomulikud. Kuigi olen näinud, et paljudes raamatutes on veidrad poolitused siiski sees, tahtsin mina neist vabaneda.

ISBN-numbri hankimine. Seda saab tasuta taotleda Kirjastajaportaalist ning jõuab kohale mõne päevaga. ISBN on vajalik, kui soovid raamatu müüki anda (mida eeldatavasti ju tahad).

Trükkimine. Kui raamat on tehtud selliseks nagu soovid, siis on aeg see trükki saata. Kui kaua selleks läheb, sõltub muidugi trükikoja võimekusest ja kui pikk on parasjagu järjekord. Minul läks trükkimiseks umbes kaks nädalat.

Ilmselt tekitab küsimusi ka tiraaž. Minu esimese raamatu „Maailma peal ripakil” tiraaž oli 1000 (läbi müüdud), „Nutika reisimise ABC” oma 2000 (on veel saadaval) ning hiljuti ilmunud kolmandal, „Jälle maailma peal ripakil” 700. Kuigi tükihinna poolest on odavam trükkida suuremat hulka raamatuid, otsustasin ma pigem minna seda teed, et saaks raamatud võimalikult kiiresti ja mugavalt müüdud. 700 tundus üsna reaalne. Üldises mõistes on see keskmisest pigem veidi väiksem hulk, kuid kindlasti mitte liiga väike.

Raamatupoodidega suhtlemine. Oeh, raamatuga on suur töö tehtud… laseks jala sirgu? Ei saa. Nüüd on aeg hakata raamatupoodidega suhtlema, sest nende kaudu jõuab teos ju ostjani. Tegelikult on see väga lihtne – saadad meili ostujuhile (kontaktid kodulehel), edastad talle küsitud info raamatu kohta ning ta ütleb, kui palju raamatuid soovitakse. Trükikojast viiakse raamatud otse Rahva Raamatu ja Apollo ladudesse.

Turundus. Isegi siis, kui raamat on poodidesse jõudnud, ei ole veel kõik. Või noh, kui tahta asjadel omasoodu minna, siis võib ka nii. Aga mina leian, et oma raamatut on vaja turundada. Tuua võimalikult palju pilti. Saata kingitustena. Suhelda meediaga. Vajadusel ka reklaami eest maksta. Inimene peab sinu raamatust teada saama. Kui sinu selja taga on kirjastus, siis tegelevad nemad sellega. Iseseisvalt välja andes on vaja KÕIK ise teha.

Kindlasti soovitan korraldada mingilgi kujul raamatuesitlus.

Raha?

Raamatu kirjutamine ei ole Eestis rikkaks saamise äri. Minu meelest on isegi igakuise palga teenimine pigem keeruline, kui sa pole just Andrus Kivirähk või Mihkel Raud.

Esmalt on ju sul vaja oma kuludega (toimetamine, kujundamine, trükk) nulli saada, seejärel saab alles hakata plussi teenima. Muuseas, kui raamat maksab raamatupoes näiteks 16 eurot, siis vahendustasuna võetakse endale umbes 50% ehk ligi 8 eurot. See selgitab sedagi, miks raamatud nii kallid on… et omadega plussi saada, tulebki panna hind krõbedamaks.

Aga kõigele vaatamata on see üks väga lahe teekond, mida käia! Soovitan!

Head lugejad, kuidas teile tundub, kas mingi teema on hoopis katmata jäänud? Mida võiks sel teemal veel rääkida või välja tuua? :)

Esifoto: Pixabay