meremaa.jpg

Hei!

Mina olen Liina ja ma armastan reisimist!

Mask on kohustuslik? Albaanlastel on koroonareeglitest kapitaalselt savi

Mask on kohustuslik? Albaanlastel on koroonareeglitest kapitaalselt savi

Foto: Pixabay

Olen tähele pannud, et pärast Albaanias ja Põhja-Makedoonias käimist ei häiri mind nii palju, kui pooltel inimestel pole Tallinna bussis näomaski. Asi on selles, et Albaanias ja Põhja-Makedoonias lihtsalt ei kandnud praktiliselt mitte keegi maski.

Nüüd on sellelt reisilt naasmisest juba päris mitu nädalat möödas, aga ma ei tahtnud koroonateemal kirjutada enne, kui olin kindel, et seda reisil üles ei korjanud. Sest tõenäosus, olgem ausad, oli võrdlemisi suur.

Aga alustan algusest. Kui ostsin juuli alguses lennupiletid Albaaniasse, siis oli sealne nakatumisnäitaja umbes 9, Põhja-Makedoonias 13. Ma täpselt ei tea, kui palju Eestis oli, kuid ilmselt 50-60 kanti. Ehk siis Balkani olukord tundus hoopis helgem.

Aga no koroona… selles osas ei lähe kunagi asjad nagu planeeritud. Kusagil augustis hakkas nakatumine nii hoogsalt tõusma, et Albaanias oli näitaja 300 kandis ja Põhja-Makedoonias 500 liigas. Eesti oli tol hetkel Albaaniast nakatumisnäitaja poolest ees.

No mis seal ikka, ega reisi ära ei jäta. Mask ette, viirusevastane ninasprei ninna ja minek. Eks ma lootsin Albaaniasse jõudes, et sealsed inimesed on hoolsad, destotavad kannavad maski ja hoiavad distantsi.

EI! Albaanlastel on koroonareeglitest kapitaalselt savi. Ei saa öelda, et maski üldse ei kanta, aga selliseid inimesi on vähe – näiteks, kui bussis on 20 inimest, siis umbes kolmel on mask. Samas seltsielu elatakse tugevalt ning kokkupuuteid on palju.

Tirana hotelli vastuvõtulaua töötaja (vanem mees) pani viisakusest minu vastu maski ette – kui uurisin, et kas te siin ei kannagi maski. See ühekordne mask oli räbalaks kulunud ja tagurpidi. Vastik oli vaadata. Oleks siis võinud üldse ilma maskita jääda.

Kui meil on absoluutselt iga poe ees desovahendid, siis Albaanias pole praktiliselt kuskil. Mõningates kohvikutes siiski märkasin, et oli – eelkõige pealinnas.

Ühel õhtul sattusin vaatama kohalikke uudiseid ning sain nii palju klipist aru, et kuna nakatumine on tõusutrendis, siis karmistuvad reeglid. Jah, uudised olid albaania keeles, kuid mingitest asjadest sain siiski aru. Et täpsemat infot saada, guugeldasin, mis reeglid karmistuvad. Näiteks on nüüd vaja riigipiiri ületades näidata koroonatõendit. Ja siis, mu lemmik: maskide kandmine on JÄTKUVALT KOHUSTUSLIK. Kas see on mingi nali?! Te tahate mulle väita, et Albaanias on siseruumides kohustuslik maski kanda? Inimestel on jumala ükskõik sellest, ülivähesed inimesed järgivad niisugust reeglit. Mina eeldasin, et see on vabatahtlik.

Põhja-Makedoonias oli olukord reeglite järgimise osas veidi parem. Suurem osa inimesi kandis siseruumides maski ning desovahendeid leidus tunduvalt rohkem. Mulle tundus, et põhjuseks võis olla Põhja-Makedoonia ülimalt järsk nakatumiste tõus, mis pani inimesed asja üle mõtlema.

Kogu reisi vältel ei vaadanud ma Albaania ja Põhja-Makedoonia nakatumisnäitajaid. Andsin aru, et see ärritaks mind niisama – mis see mulle annab, kui tean, kui palju nakatunuid on? Ega see midagi ei muuda. Lihtsalt mina kardan rohkem.

Aga jah, kokkuvõttes läks mul õnneks ning koroonat ma üles ei korjanud. Eestisse naastes tegin igaks juhuks kaks koroonatesti (kuigi vaktsineeritult ei ole see kohustuslik) ning mõlemad olid negatiivsed.

Albaania-Makedoonia piiril: minu pagasit kontrolliv ametnik tõmbas parasjagu tobi ja bussijuht ei teadnud, et tal peab koroonatõend olema

Albaania-Makedoonia piiril: minu pagasit kontrolliv ametnik tõmbas parasjagu tobi ja bussijuht ei teadnud, et tal peab koroonatõend olema

Meie buss ei sõitnud välja enne, kui kohal käis kaks politseiautot ja kiirabi

Meie buss ei sõitnud välja enne, kui kohal käis kaks politseiautot ja kiirabi