Aasta reisikokkuvõte: läbisin enda jaoks olulise verstaposti! Nüüd järgmiste unistuste poole!

Jaanuar pole veel täitsa poole peale jõudnud, nii et praegu on vast veel okei panna kirja oma möödunud aasta reisikokkuvõtte. Niisiis, mullu reisisin ma kaheksasse erinevasse riiki (ma ei arvesta vahemaandumisi lennujaamades) ning nendest seitse olid Euroopas: Mauritius, Rumeenia, Itaalia, Hispaania, Andorra, Luksemburg, Soome ja Prantsusmaa.

Kaheksast riigist seitse Euroopas? Ise pean ma seda veidi nõrgaks tulemuseks. Tavaliselt kipub olema pigem nii, et enamik külastatud riike on Euroopast väljas. Mullu oli ainsaks Mauritius, kuhu ma muide lendasingi täna aasta tagasi.

Aga samas läbisin enda jaoks olulise verstaposti: mul sai täis 85 külastatud riiki! See juhtus septembris, kui külastasin Andorrat. Nüüd siis ei tundugi 100 külastatud riiki enam nii võimatu… või noh, ega ta enne ka võimatu ei tundunud. Ühel hetkel teen igal juhul ära. Pärast Luksemburgi külastust novembris on hetkel 86 riiki.

Aga tegelikult oli Andorras käimine mul plaanis juba üle kümne aasta tagasi, kui Kataloonias vahetusüliõpilane olin. Toona ma kasutasin aga pidevalt Ryanairi eriti magusaid lennupakkumisi, et kuidagi sealsamas asuvasse Andorrasse ei jõudnudki. Tagasi vaadates, ilmselt mängis raha ka veidi rolli – Andorra on siiski pisut kallim riik kui nii mõnigi teine odavlennusihtkoht ning jagatud hostelitubasid (kus ma vanasti alati ööbisin) seal vist väga ei olnudki…

Aga Andorrat ma ei plaaninudki riigiks number 85. Selleks oleks pidanud saama hoopistükkis Moldova ja seda juba veebruaris. Nimelt oli mul parasjagu käimas Rumeenia reis, mis pidi jõudma välja Moldovasse… kui Ukrainas algas sõda. Toona suleti kiirelt ka naaberriigi Moldova õhuruum ning isegi kui ma maismaad pidi oleksin saanud Moldovasse kohale, siis minu lend Eesti poole oleks nagunii alanud Chisinaust. Rääkimata siis sellest, et äsja oli naaberriiki sõitnud sisse tangid ning ei teadnud, mida oodata või karta… Ehk siis jah, see Moldova on nüüd siiani külastamata.

Ma ikka vahel viskan pilgu peale Goodreadsi, mida mu raamatute kohta on arvatud ning mingi hetk kirjutas keegi sinna kommentaariks, et ei saa kohe kuidagi aru, miks peab loendama külastatud riike. Et päriselt ka viitsid loendada või? Viitsin jah! Ja see tunne tekib alles siis, kui oled juba päris palju reisinud. Ma arvan, et minu puhul võis see alata millalgi 50. riigi juures ning see on tegelikult juba täitsa arvestatav number.

Kui Itaalias, Hispaanias ja Prantsusmaal olen ma korduvalt käinud, siis neli riiki olid mullu uued: Mauritius, Rumeenia, Andorra ja Luksemburg. Üle mitme aasta võtsin ka aastavahetuse vastu välismaal – koos Steniga Pariisis (kirjutasin sellest eelmises postitusest, vaata SIIN).

Aga miks ma sel aastal siis nii vähe Euroopast väljas käisin? Täiega hea küsimus, aitäh küsimast! Ma ei tea, tõesti ei tea, kuidas see juhtus. Võib-olla kolimine aasta keskel võttis nii palju aega, raha ja energiat, et polnudki aega kuhugi kaugemale reisida? Eks siis uuel aastal tuleb paremini teha!